Ühe korstna juurest teise juurde

Sain lõpuks kolitud. Kolm ringi, et asju kohale saada ja nädal aega edasilükkamist. Ja peaaegu terve tänanae päev pakkimist ja pesemist. Ja siin on tõesti hubane lõpuks.
Aknalaual põleb küünal ja levitab õrna roosilõhna, kuulan Tätte-Jaani ja joon teed. Voodi tegin ka ära ja istun siin pehme fliisi peale, Tiiger seltsiks. Naljakas on see, kui oluline on tunda merd ena lähedal. See on selline vaikne ja rahustav teadmine kuskil südames - ta on siinsamas. Ja juba ma kujutan ette kuidas ma jää mineku ajal (kui ta üldse tuleb) istun oma laial aknalaul ja nuusutan avatud aknast kevade tulemise lõhna.
Mis puudutab korstnaid, siis enne ühika aknast paistis mul üks korsten, siuke suur ja kõrge, tehasekorsten. Ja just vaatasin, et kui voodil istuda, siis paistab kultuurikatla korsten. Ainult seekord vaatan ma natuke madalamalt positsioonilt.
Niisiis, ma elan nüüd siin Linnahalli pool, mul on täitsa oma tuba, mul on natuke mööblit, mul pole veel laelampi. Mul on siin mu potililled, neist on seltsi ja teistes tubades on Siim ja Mihkes ja Margus. Mul on põrandal ohtralt kaltsuvaipu ja see annab palju juurde. Kardinaid veel pole, aga ma katsun kodust tuua, ehk midagi valget - põrand on mul üsna punane, niiet ülespoole tuleb valgust juurde panna. Tahan ka osta koolist suuri paberipoognaid, ja sinna mõned lihtsad, selgete värvidega pildid maalida, mis natuke rõõmsust juurde tooks.
Nüüd peaks homseks lugema, et saaks homme rahus kuraatoriprojekti teha.
Eile käisin ja lasin oma läpaka ära puhastada ja tundub küll pisut jahedam.
Ma just mõtlesin, et oleks vahva filmi saanud minust, niimoodi väikse kiirendusega "enne ja pärast" klipp. Oleks olnud vahva vaadata kuidas ma kiirendatult siin ringi sebin ja koristan. Näiteks ma pesin aknaid:P
Mis veel? Meile tuleb siia ilmselt jälle kiisu. Ma loodan, et ma ikka pole allergiline, igatahes näitasin Siimule eelkõige lühikarvaliste pilte.
Lähen ja võtan nüüd külmikust kapsast (punane kapsas!).
Ja siis ehk loen. Ja lõpuks mängin Allodsit, kui jaksan. Kuigi paras väss on juba kallal.
Eks kuulete must veel.

Kribu

Jalgratas

See wordpress.com viskas mul üle. Nad suutsid ennast väga segaseks disainida, niiet ma olen tagasi bloggeris.
Alustan lullaga, see on Viidingu luuletus, mida ma kuulsin kunagi Kadrioru pargis selle luuletuse-posti seest. Ükspäev käisin ma jälle seal ja torkisin seda posti jupp aega, et seda uuesti kuulata. Asi on seda väärt.

Memm kinkis mulle karabiini
ja taat, see neli padrunit.
Ja õeke, see tõi meremiini
ja veli neli pagunit.

Mul karmanis on parabellum
ja karmanis ka aatompomm.
Ma sekkun igaühe ellu,
ehk küll ei sekkund onu Tom.

Ju päike kuldab kevadteesi,
lind laulab sinitaeva all.
On riigimeestel pikad teesid,
neist pooled musta mantli all.

Et neeger viksima peab kingi
ja ajalehti hõikama.
Siis mingem tapma Martin Kingi
ja mingem rukkist lõikama.

Ma tegelikult mõtlesin oma blogi uuendada Kalamajja kolimisega. Mis peaks toimuma millalgi detsembri algul. Mul on segased tunded: ühest küljest usun, et see võib olla parim otsus ja mõnusa boheem-elu algus, teisest küljest ikkagi üsna võõrad inimesed, veidi ebamugavamad elutingimused jne. Oh jumal, miks ei võiks ma olla õnnelik selle üle mis mul parajasti on?
Eelmise nädalavahe, ehk mitte eile vaid enne seda, olin Tartus. Oli väga tegus ja lõbus, käisin kauaigatsetud Genklubis ja nautisin tegelikult kogu olemist, nägin ka Arnot ja muidugi Kadit ja oma tädi ja veel tervet hulka inimesi. Kadi andis mulle mõnusat peavarju, mannapudru eest ja Kaarel tegi mulle taevalikku kohvi. Järgmine nädalavahe vist olen jälle sealkandis, sest Jaanus peab oma sünnipäeva ja ei jõudnud temaga viimane kord eriti suhelda.
Vahepeal käin koolis ka, mulle hakkas maastikuarhitektuur väga sümpatiseerima eelmine nädal. Laupäeval käisime Zeliga koos Musumäel ja uurisime kaardi järgi koha üle, nüüd peaks uue korraliku joonlauaga joonise sellest tegema ja siis oma projekti planeerima. Kuu lõpuni polegi kuigi palju aega. Homme lähme muinsuskaitseametisse mingit koosolekut kuulama, pean varem tõusma, et mitte hiljaks jääda. Üldiselt ongi koolis tore, kui midagi praktilist teha saab, samas mingeid esseesid ja asju väga ei viitsi kirjutada.
Otsisin täna linnast sooje kõrvaklappe, tahaks niukseid valgeid, mis mu salliga sobiksid. New Yorkeris olid, aga seda minu meelest kesklinnas pole. Accessorize's olid ilusas ja soojad aga liiga kallid. Homme ehk lähen korra Rocca al maresse, sealt ikka vast leiab.
Vot sedasi, vaatan nüüd natuke midagi ja siis kobin tuttu.
Kena õhtut.

S.