Saturday, February 25, 2012
Thursday, February 2, 2012
Karma kättemaks
Ehk mõtlesin mina teisipäeva õhtul, et homme kooli ei läe vaid õpin. Kui ärkasin mina kolmapäeva hommikul oli mu parem lümfisõlm paistes, kurk valutas, kõrv valutas ja kraadiklaas näitas sõbralikud 37,2. Zelor diagnoosis mul entusiastlikult angiini.
Muidugi ma ei õppinud kuigi palju. Suure osa ajast oli tugitoolis keras, tekid ja fliisid ümber ning aegajalt lürpisin teed. Õhtul oli Ally firefly-mäng. Olin üsna sooda, pealegi näljane ja pooliku tegelasega, niiet bitchisin natuke ja tähelepanu kippus ka hajuma. Aga ma usun et pmst võib meil edaspidi väga tore olla. Tagasi jõudes oli kraadiklaasil veel 37,0. Olin rahul. Mõtlesin, et värske õhk, Decatylen ja Hexoral tegid head. Hommikul (täna) ärkasin taaskord kohutava enesetundega ja mitte eriti rõõmustava 38,1-ga. Lisaks muudele õnnistustele blokeeris Tele2 mu telefoni, niiet tellisin endale meili teel sushit:P
Perearsti pole ka veel kätte saanud (tal pole meili). Niisiis, nüüd mõtlen, et kas püüda ikkagi õppida või minna ja keerata end paariks tunniks tekkide sisse sooja. Külm on siin ka. Idatuul. Oleksin pidanud eile tegelt Võrgusse minema, aga Zel pidas maha huvitava dialoogi iseendaga, mis lõppes tõdemusega, et ma jään nädala lõpuni siia. Go figure...
Pealegi ma kütan ahju. Ja helgematel päevadel teen süüa.
Üleeile oli mul esimene joonistamise tund, õigemini esimesed kolm ja pool tundi joonistamist, mille käigus langes oluliselt mu enesehinnang, kuid paranes mu oskus joonistada kuubikuid ja risttahukaid. Ehk siis väga järjekindel õppejõud, kellele ma tahtsin lõpuks kallale minna, kui ta ei lõpetanud oma "pikendage neid jooni" ja "paralleelsed sirged koonduvad silmapiiril ühte punkti" juttu. Pluss minu igavene needus sirgete joontege, mida ma joonlauagagi vaevaliselt teen, vaba käega siis ammugi mitte.
Esmaspäeval oli Vsevjoviga ajalugu, mis oli tore nagu alati. Ta mäletas mind, väga hästi:)
Tööle minek on edniselt segane, mul on küll plaan seda teha, aga kuidagi tundub, et päris tühje päevu on ikkagi vähe. Gert oli igati abivalmis, aga mul on kõhklused. Kuigi peaks ära otsustama. Unistan avarast kööktoast kuskil kesklinnas või Kadriorus, sooja, puhast ja avarat. Suurest madratsist unistan ka.
Nädalalõpus oli plaan Tartus olla, sünnipäevadel, kuid eks nüüd näis, kuidas mu mandel ja palavik käituvad. Tahaks minna ja sotsialiseeruda küll.
Häid asju ka: trammiaknast paistev päike on juba päris soe. Igor Mangil on kena koer. Sigrd teeb täna pudingit. Ma sain omale Allodsis hobuse, keku-keku. Väikese Kribu Jutud arenevad jõudsalt. peaks neid hakkama kirja ka panema.
Jah.
Ma läksin jälle uimaseks natuke.
Sauki.
Muidugi ma ei õppinud kuigi palju. Suure osa ajast oli tugitoolis keras, tekid ja fliisid ümber ning aegajalt lürpisin teed. Õhtul oli Ally firefly-mäng. Olin üsna sooda, pealegi näljane ja pooliku tegelasega, niiet bitchisin natuke ja tähelepanu kippus ka hajuma. Aga ma usun et pmst võib meil edaspidi väga tore olla. Tagasi jõudes oli kraadiklaasil veel 37,0. Olin rahul. Mõtlesin, et värske õhk, Decatylen ja Hexoral tegid head. Hommikul (täna) ärkasin taaskord kohutava enesetundega ja mitte eriti rõõmustava 38,1-ga. Lisaks muudele õnnistustele blokeeris Tele2 mu telefoni, niiet tellisin endale meili teel sushit:P
Perearsti pole ka veel kätte saanud (tal pole meili). Niisiis, nüüd mõtlen, et kas püüda ikkagi õppida või minna ja keerata end paariks tunniks tekkide sisse sooja. Külm on siin ka. Idatuul. Oleksin pidanud eile tegelt Võrgusse minema, aga Zel pidas maha huvitava dialoogi iseendaga, mis lõppes tõdemusega, et ma jään nädala lõpuni siia. Go figure...
Pealegi ma kütan ahju. Ja helgematel päevadel teen süüa.
Üleeile oli mul esimene joonistamise tund, õigemini esimesed kolm ja pool tundi joonistamist, mille käigus langes oluliselt mu enesehinnang, kuid paranes mu oskus joonistada kuubikuid ja risttahukaid. Ehk siis väga järjekindel õppejõud, kellele ma tahtsin lõpuks kallale minna, kui ta ei lõpetanud oma "pikendage neid jooni" ja "paralleelsed sirged koonduvad silmapiiril ühte punkti" juttu. Pluss minu igavene needus sirgete joontege, mida ma joonlauagagi vaevaliselt teen, vaba käega siis ammugi mitte.
Esmaspäeval oli Vsevjoviga ajalugu, mis oli tore nagu alati. Ta mäletas mind, väga hästi:)
Tööle minek on edniselt segane, mul on küll plaan seda teha, aga kuidagi tundub, et päris tühje päevu on ikkagi vähe. Gert oli igati abivalmis, aga mul on kõhklused. Kuigi peaks ära otsustama. Unistan avarast kööktoast kuskil kesklinnas või Kadriorus, sooja, puhast ja avarat. Suurest madratsist unistan ka.
Nädalalõpus oli plaan Tartus olla, sünnipäevadel, kuid eks nüüd näis, kuidas mu mandel ja palavik käituvad. Tahaks minna ja sotsialiseeruda küll.
Häid asju ka: trammiaknast paistev päike on juba päris soe. Igor Mangil on kena koer. Sigrd teeb täna pudingit. Ma sain omale Allodsis hobuse, keku-keku. Väikese Kribu Jutud arenevad jõudsalt. peaks neid hakkama kirja ka panema.
Jah.
Ma läksin jälle uimaseks natuke.
Sauki.
Sunday, January 22, 2012
Projektid 1, 2, 3
1. muinsuskaitse eritingimused Tallinna tn 28, Kuressaare - 01.02.
2. Misae roll, jätkata, tegelaseleht jms, Allyle - nii ruttu kui jõuan.
3. Väikese Kribu Jutud - teha esimesi katsetusi, jõudumööda
Need on siis kolm lähimat kirjalikku plaani. Muidugi ka bakatöö, see ei unune iial. Ja tööd on vaja leida, jätsin omale just selle jaoks tunde vähemaks. Siiski ei loobu joonistamisest ja 20. sajandi arhitektuurist - põnev ju peab ka olema.
Viimased märked lisavad veel kiire kohustuse Tartusse meilida ja VÕTA komisjoni torkida. Tallinna poolel on läbirääkimised õnneks peetud. Lisaks tuleks veel viimases lootuses kirjutada ROTOR projekti asjus Christinale ja loota, et nad siiski tahavad mind järgmisest sügisest Grazi. Kui ei, tuleb mõelda, kas katsuda leida püsiv töö ja päris oma kodu (jei!) või otsida mõni muu projekt (sellega on siis päris kiire).
Misa ma teinud olen?
Olin just nädal aega Tallinnas, peamsielt puhkasin ja vahepeal klaarisin Zeloriga suhteid. Mingit lõplikku lahendust ikka ei leidnud. Jääb vaid üle loota, et need väikesed kokkulepped, milleni me jõudsime, hakkavad toimima, mis omakorda võiks viia üldise progressini siin ilmas.
Lisakas, impulsiivsuse ja poes üksijäämise ajel, ostsin omale mantli. Muidugi punase, muidugi kahe nööbirea ja kõrge kaelusega. Kahjuks mitte päris talvemantli vaid rohkem siukse kevad-sügisese. Mis ei takistanud mind, sellega viimased paar päeva ringi kekkamast. I just love it!
Pildi teen ka millalgi. Kui ma olen oma juukseid veel korra värvida üritanud. Otsustasin, et tuleb veel viimane katse blondiga ja kui ma lõplikult ära tüdin, siis läen tagasi oma traditsioonilise punase või hetkel isegi pigem punakaspruuni juurde. Lihtsalt talvel on nahk nii kahvatu, et kõik tumedad värvid on jube kontrastsed ja iga pisike pisvinn näos on nii silmatorkav. Blond on ses osas parem....ja sobib mu uue mantliga.
Siuksed edevamad mõtted on mul. Tahaks kevadet jubedalt, et ei peaks enam nii palju asju selga toppima kui välja minna. Näide: käisime neljapäeva lõuna ajal minu lemmikkohvikus hommikust söömas. Viimati käisime seal suisemal ajal, mis oli mõnsa, sest sai kohe unisena end üles ajada, miskised pluusid-püksid selga ja sandaalid jalga ja juba võiski läbi päikeselise Kadrioru tatsata. Nüüd aga tuli kõigepealt mind kõvasti kangutada, et üldse teki alt kätte saada (tuba on pagana külm) ja siis veel tükk aega, et need külmad riided selga pakkida ja siis saapad ja sallid ja mütsid ja lõpuks ei ole selle lumevahu sees müttamine ka päris see. Siiski, kohvi on seal ikka oivaline ja toit ka. Eriti kui ma ise maksma ei pea ;)
Pühapäeval käisime koos Priiduga kelgutamas, mis oli aga vahva, hoolimata riiete hunnikust. Ühe korra sõitsin Zelori suitsiidja roolikelguga. Seda kuulis ilmselt kogu Kadriorg, sest ma röökisin nagu segane ja püüdsin jalgadega hoogu vähemaks pidurdada. Pärast sõidsin mõnda aega snowtube'iga, mis aga ei tahtnud väga hooga minna. Siis leidis Zel, et peaks kelgurongi tegema ja kui ma nägin tema ja Priidu ponnistused ära ning olin juhendanud, kuda snowtube niimoodi kelgu taha säääda, et see ei pidurdaks, sõitsin ise ka. Ja see oli küll tore. Kuigi ma röökisin ikka alguses. Igasugu lapsed ja nende vanemad näisid meile ette viskuvat ja üks abivalmis emme hoiatas meid isegi posti eest.
Aga nüüd ma lõpetan siinkohal ära, sest mu arvuti aku on jõudnud viimase 10 %-ni ja see võib tähendada kriitilisi situatsioone.
Head ööd.
S.
2. Misae roll, jätkata, tegelaseleht jms, Allyle - nii ruttu kui jõuan.
3. Väikese Kribu Jutud - teha esimesi katsetusi, jõudumööda
Need on siis kolm lähimat kirjalikku plaani. Muidugi ka bakatöö, see ei unune iial. Ja tööd on vaja leida, jätsin omale just selle jaoks tunde vähemaks. Siiski ei loobu joonistamisest ja 20. sajandi arhitektuurist - põnev ju peab ka olema.
Viimased märked lisavad veel kiire kohustuse Tartusse meilida ja VÕTA komisjoni torkida. Tallinna poolel on läbirääkimised õnneks peetud. Lisaks tuleks veel viimases lootuses kirjutada ROTOR projekti asjus Christinale ja loota, et nad siiski tahavad mind järgmisest sügisest Grazi. Kui ei, tuleb mõelda, kas katsuda leida püsiv töö ja päris oma kodu (jei!) või otsida mõni muu projekt (sellega on siis päris kiire).
Misa ma teinud olen?
Olin just nädal aega Tallinnas, peamsielt puhkasin ja vahepeal klaarisin Zeloriga suhteid. Mingit lõplikku lahendust ikka ei leidnud. Jääb vaid üle loota, et need väikesed kokkulepped, milleni me jõudsime, hakkavad toimima, mis omakorda võiks viia üldise progressini siin ilmas.
Lisakas, impulsiivsuse ja poes üksijäämise ajel, ostsin omale mantli. Muidugi punase, muidugi kahe nööbirea ja kõrge kaelusega. Kahjuks mitte päris talvemantli vaid rohkem siukse kevad-sügisese. Mis ei takistanud mind, sellega viimased paar päeva ringi kekkamast. I just love it!
Pildi teen ka millalgi. Kui ma olen oma juukseid veel korra värvida üritanud. Otsustasin, et tuleb veel viimane katse blondiga ja kui ma lõplikult ära tüdin, siis läen tagasi oma traditsioonilise punase või hetkel isegi pigem punakaspruuni juurde. Lihtsalt talvel on nahk nii kahvatu, et kõik tumedad värvid on jube kontrastsed ja iga pisike pisvinn näos on nii silmatorkav. Blond on ses osas parem....ja sobib mu uue mantliga.
Siuksed edevamad mõtted on mul. Tahaks kevadet jubedalt, et ei peaks enam nii palju asju selga toppima kui välja minna. Näide: käisime neljapäeva lõuna ajal minu lemmikkohvikus hommikust söömas. Viimati käisime seal suisemal ajal, mis oli mõnsa, sest sai kohe unisena end üles ajada, miskised pluusid-püksid selga ja sandaalid jalga ja juba võiski läbi päikeselise Kadrioru tatsata. Nüüd aga tuli kõigepealt mind kõvasti kangutada, et üldse teki alt kätte saada (tuba on pagana külm) ja siis veel tükk aega, et need külmad riided selga pakkida ja siis saapad ja sallid ja mütsid ja lõpuks ei ole selle lumevahu sees müttamine ka päris see. Siiski, kohvi on seal ikka oivaline ja toit ka. Eriti kui ma ise maksma ei pea ;)
Pühapäeval käisime koos Priiduga kelgutamas, mis oli aga vahva, hoolimata riiete hunnikust. Ühe korra sõitsin Zelori suitsiidja roolikelguga. Seda kuulis ilmselt kogu Kadriorg, sest ma röökisin nagu segane ja püüdsin jalgadega hoogu vähemaks pidurdada. Pärast sõidsin mõnda aega snowtube'iga, mis aga ei tahtnud väga hooga minna. Siis leidis Zel, et peaks kelgurongi tegema ja kui ma nägin tema ja Priidu ponnistused ära ning olin juhendanud, kuda snowtube niimoodi kelgu taha säääda, et see ei pidurdaks, sõitsin ise ka. Ja see oli küll tore. Kuigi ma röökisin ikka alguses. Igasugu lapsed ja nende vanemad näisid meile ette viskuvat ja üks abivalmis emme hoiatas meid isegi posti eest.
Aga nüüd ma lõpetan siinkohal ära, sest mu arvuti aku on jõudnud viimase 10 %-ni ja see võib tähendada kriitilisi situatsioone.
Head ööd.
S.
Tuesday, January 10, 2012
Mis seal saarel tehakse?
Tänasel lumisel jaanuarikuu päeval,
ma meisterdasin maja ette
lumest palja naise.
Et rohkem kristlikke ajakirju ei toodaks.
Lumepallidest konstrueerisin iglu.
Küünla panin sisse põlema.
Pidin nentima arhitektuuriliste huvide ja
lumepallide konstruktsiooni stabiilsuse
vastandlikkust.
Hommikul täitsin veebikeskkonnas
rahvaloenduse akneeti.
Et rahvaloendaja ei tuleks.
Mind niikuinii siis siin pole.
Saatsin murelikke meile siia-sinna.
Hakkas küll asjalikum tunne.
Mõtlesin, et värvin jälle juukseid -
blondiks, punaseks või pruuniks.
Õhtul pressisin apelsinidest ja
greipfruutidest (kreebud!)
värsket viljalihaga mahla.
Tervist peab ka hoidma.
Tasakaaluks joon praegu
Patarei-nimelist energiajooki
Ja kirjutan siin,
riimi- ja ruumi-vaba
blogiluulet.
S.
ma meisterdasin maja ette
lumest palja naise.
Et rohkem kristlikke ajakirju ei toodaks.
Lumepallidest konstrueerisin iglu.
Küünla panin sisse põlema.
Pidin nentima arhitektuuriliste huvide ja
lumepallide konstruktsiooni stabiilsuse
vastandlikkust.
Hommikul täitsin veebikeskkonnas
rahvaloenduse akneeti.
Et rahvaloendaja ei tuleks.
Mind niikuinii siis siin pole.
Saatsin murelikke meile siia-sinna.
Hakkas küll asjalikum tunne.
Mõtlesin, et värvin jälle juukseid -
blondiks, punaseks või pruuniks.
Õhtul pressisin apelsinidest ja
greipfruutidest (kreebud!)
värsket viljalihaga mahla.
Tervist peab ka hoidma.
Tasakaaluks joon praegu
Patarei-nimelist energiajooki
Ja kirjutan siin,
riimi- ja ruumi-vaba
blogiluulet.
S.
Saturday, January 7, 2012
Happy, trippy, jolly new year.
Või midagi.
Tere.
Olen saarel. Em. Lumi tuli maha eile öösel.
Täna käis meie tänaval miski kristlik paar, kes tahtsid oma ajakirja pakkuda. Issi saatis nad pikalt. Kahjuks pole Jeesus meie majas teretulnud.
Täna käisime mere ääres tormimurdu koristamas ja lõket tegemas. Päris hea oli mütata ja end Kalevipojana tunda, aga oleks võind seda enne lume tulekut teha. Märg ja tahmane ja sodine oli lõpptulemus.
Kodus läheb igavaks umbes teisipäevaks. Sest esmaspäeval algab üldine töö ja kool kõigil peale minu. Esmaspäev on tore, sest saab rahu ja vaikust. Aga teisipäeval on mul ilmselt igav. Pmst võib mulle külla tulla. Ma ise ei viitsi eriti kuhugi sõita. Enne jõulu sai Tartus käidud ja aastavahetuse olin Tallinnas. Ringi rännatud küll ja veel.
Aga jah, igava võitu on siin küll. Niiet kui te ka tulete, siis Orissaare pole just lustipealinn, aga oma tagasihoidliku seltskonda ja ehk ka mdiagi hamba alla võin ikka pakkuda.
Ja meil on filme ja mänge, niiet midagi ikka saab teha.
"Peask" asju on ka natuke, nagu ühe krundi muinsuskaitse eritingimuste tegemine ja bakatöö.
Ja siis on vel "võiks" asjad. Nagu kandideerimine siia ja sinna, rahvaloenduse täitmine ja ühe kirja kirjutamine. Pangas tuleks ka käia.
Oeh, ei ole täna minus Tammsaaret ega Rowlingut.
Olge mõnusad.
S.
Tere.
Olen saarel. Em. Lumi tuli maha eile öösel.
Täna käis meie tänaval miski kristlik paar, kes tahtsid oma ajakirja pakkuda. Issi saatis nad pikalt. Kahjuks pole Jeesus meie majas teretulnud.
Täna käisime mere ääres tormimurdu koristamas ja lõket tegemas. Päris hea oli mütata ja end Kalevipojana tunda, aga oleks võind seda enne lume tulekut teha. Märg ja tahmane ja sodine oli lõpptulemus.
Kodus läheb igavaks umbes teisipäevaks. Sest esmaspäeval algab üldine töö ja kool kõigil peale minu. Esmaspäev on tore, sest saab rahu ja vaikust. Aga teisipäeval on mul ilmselt igav. Pmst võib mulle külla tulla. Ma ise ei viitsi eriti kuhugi sõita. Enne jõulu sai Tartus käidud ja aastavahetuse olin Tallinnas. Ringi rännatud küll ja veel.
Aga jah, igava võitu on siin küll. Niiet kui te ka tulete, siis Orissaare pole just lustipealinn, aga oma tagasihoidliku seltskonda ja ehk ka mdiagi hamba alla võin ikka pakkuda.
Ja meil on filme ja mänge, niiet midagi ikka saab teha.
"Peask" asju on ka natuke, nagu ühe krundi muinsuskaitse eritingimuste tegemine ja bakatöö.
Ja siis on vel "võiks" asjad. Nagu kandideerimine siia ja sinna, rahvaloenduse täitmine ja ühe kirja kirjutamine. Pangas tuleks ka käia.
Oeh, ei ole täna minus Tammsaaret ega Rowlingut.
Olge mõnusad.
S.
Wednesday, December 7, 2011
Ühe korstna juurest teise juurde
Sain lõpuks kolitud. Kolm ringi, et asju kohale saada ja nädal aega edasilükkamist. Ja peaaegu terve tänanae päev pakkimist ja pesemist. Ja siin on tõesti hubane lõpuks.
Aknalaual põleb küünal ja levitab õrna roosilõhna, kuulan Tätte-Jaani ja joon teed. Voodi tegin ka ära ja istun siin pehme fliisi peale, Tiiger seltsiks. Naljakas on see, kui oluline on tunda merd ena lähedal. See on selline vaikne ja rahustav teadmine kuskil südames - ta on siinsamas. Ja juba ma kujutan ette kuidas ma jää mineku ajal (kui ta üldse tuleb) istun oma laial aknalaul ja nuusutan avatud aknast kevade tulemise lõhna.
Mis puudutab korstnaid, siis enne ühika aknast paistis mul üks korsten, siuke suur ja kõrge, tehasekorsten. Ja just vaatasin, et kui voodil istuda, siis paistab kultuurikatla korsten. Ainult seekord vaatan ma natuke madalamalt positsioonilt.
Niisiis, ma elan nüüd siin Linnahalli pool, mul on täitsa oma tuba, mul on natuke mööblit, mul pole veel laelampi. Mul on siin mu potililled, neist on seltsi ja teistes tubades on Siim ja Mihkes ja Margus. Mul on põrandal ohtralt kaltsuvaipu ja see annab palju juurde. Kardinaid veel pole, aga ma katsun kodust tuua, ehk midagi valget - põrand on mul üsna punane, niiet ülespoole tuleb valgust juurde panna. Tahan ka osta koolist suuri paberipoognaid, ja sinna mõned lihtsad, selgete värvidega pildid maalida, mis natuke rõõmsust juurde tooks.
Nüüd peaks homseks lugema, et saaks homme rahus kuraatoriprojekti teha.
Eile käisin ja lasin oma läpaka ära puhastada ja tundub küll pisut jahedam.
Ma just mõtlesin, et oleks vahva filmi saanud minust, niimoodi väikse kiirendusega "enne ja pärast" klipp. Oleks olnud vahva vaadata kuidas ma kiirendatult siin ringi sebin ja koristan. Näiteks ma pesin aknaid:P
Mis veel? Meile tuleb siia ilmselt jälle kiisu. Ma loodan, et ma ikka pole allergiline, igatahes näitasin Siimule eelkõige lühikarvaliste pilte.
Lähen ja võtan nüüd külmikust kapsast (punane kapsas!).
Ja siis ehk loen. Ja lõpuks mängin Allodsit, kui jaksan. Kuigi paras väss on juba kallal.
Eks kuulete must veel.
Kribu
Aknalaual põleb küünal ja levitab õrna roosilõhna, kuulan Tätte-Jaani ja joon teed. Voodi tegin ka ära ja istun siin pehme fliisi peale, Tiiger seltsiks. Naljakas on see, kui oluline on tunda merd ena lähedal. See on selline vaikne ja rahustav teadmine kuskil südames - ta on siinsamas. Ja juba ma kujutan ette kuidas ma jää mineku ajal (kui ta üldse tuleb) istun oma laial aknalaul ja nuusutan avatud aknast kevade tulemise lõhna.
Mis puudutab korstnaid, siis enne ühika aknast paistis mul üks korsten, siuke suur ja kõrge, tehasekorsten. Ja just vaatasin, et kui voodil istuda, siis paistab kultuurikatla korsten. Ainult seekord vaatan ma natuke madalamalt positsioonilt.
Niisiis, ma elan nüüd siin Linnahalli pool, mul on täitsa oma tuba, mul on natuke mööblit, mul pole veel laelampi. Mul on siin mu potililled, neist on seltsi ja teistes tubades on Siim ja Mihkes ja Margus. Mul on põrandal ohtralt kaltsuvaipu ja see annab palju juurde. Kardinaid veel pole, aga ma katsun kodust tuua, ehk midagi valget - põrand on mul üsna punane, niiet ülespoole tuleb valgust juurde panna. Tahan ka osta koolist suuri paberipoognaid, ja sinna mõned lihtsad, selgete värvidega pildid maalida, mis natuke rõõmsust juurde tooks.
Nüüd peaks homseks lugema, et saaks homme rahus kuraatoriprojekti teha.
Eile käisin ja lasin oma läpaka ära puhastada ja tundub küll pisut jahedam.
Ma just mõtlesin, et oleks vahva filmi saanud minust, niimoodi väikse kiirendusega "enne ja pärast" klipp. Oleks olnud vahva vaadata kuidas ma kiirendatult siin ringi sebin ja koristan. Näiteks ma pesin aknaid:P
Mis veel? Meile tuleb siia ilmselt jälle kiisu. Ma loodan, et ma ikka pole allergiline, igatahes näitasin Siimule eelkõige lühikarvaliste pilte.
Lähen ja võtan nüüd külmikust kapsast (punane kapsas!).
Ja siis ehk loen. Ja lõpuks mängin Allodsit, kui jaksan. Kuigi paras väss on juba kallal.
Eks kuulete must veel.
Kribu
Monday, November 14, 2011
Jalgratas
See wordpress.com viskas mul üle. Nad suutsid ennast väga segaseks disainida, niiet ma olen tagasi bloggeris.
Alustan lullaga, see on Viidingu luuletus, mida ma kuulsin kunagi Kadrioru pargis selle luuletuse-posti seest. Ükspäev käisin ma jälle seal ja torkisin seda posti jupp aega, et seda uuesti kuulata. Asi on seda väärt.
Eelmise nädalavahe, ehk mitte eile vaid enne seda, olin Tartus. Oli väga tegus ja lõbus, käisin kauaigatsetud Genklubis ja nautisin tegelikult kogu olemist, nägin ka Arnot ja muidugi Kadit ja oma tädi ja veel tervet hulka inimesi. Kadi andis mulle mõnusat peavarju, mannapudru eest ja Kaarel tegi mulle taevalikku kohvi. Järgmine nädalavahe vist olen jälle sealkandis, sest Jaanus peab oma sünnipäeva ja ei jõudnud temaga viimane kord eriti suhelda.
Vahepeal käin koolis ka, mulle hakkas maastikuarhitektuur väga sümpatiseerima eelmine nädal. Laupäeval käisime Zeliga koos Musumäel ja uurisime kaardi järgi koha üle, nüüd peaks uue korraliku joonlauaga joonise sellest tegema ja siis oma projekti planeerima. Kuu lõpuni polegi kuigi palju aega. Homme lähme muinsuskaitseametisse mingit koosolekut kuulama, pean varem tõusma, et mitte hiljaks jääda. Üldiselt ongi koolis tore, kui midagi praktilist teha saab, samas mingeid esseesid ja asju väga ei viitsi kirjutada.
Otsisin täna linnast sooje kõrvaklappe, tahaks niukseid valgeid, mis mu salliga sobiksid. New Yorkeris olid, aga seda minu meelest kesklinnas pole. Accessorize's olid ilusas ja soojad aga liiga kallid. Homme ehk lähen korra Rocca al maresse, sealt ikka vast leiab.
Vot sedasi, vaatan nüüd natuke midagi ja siis kobin tuttu.
Kena õhtut.
S.
Alustan lullaga, see on Viidingu luuletus, mida ma kuulsin kunagi Kadrioru pargis selle luuletuse-posti seest. Ükspäev käisin ma jälle seal ja torkisin seda posti jupp aega, et seda uuesti kuulata. Asi on seda väärt.
Memm kinkis mulle karabiini
ja taat, see neli padrunit.
Ja õeke, see tõi meremiini
ja veli neli pagunit.
Mul karmanis on parabellum
ja karmanis ka aatompomm.
Ma sekkun igaühe ellu,
ehk küll ei sekkund onu Tom.
Ju päike kuldab kevadteesi,
lind laulab sinitaeva all.
On riigimeestel pikad teesid,
neist pooled musta mantli all.
Et neeger viksima peab kingi
ja ajalehti hõikama.
Siis mingem tapma Martin Kingi
ja mingem rukkist lõikama.
Eelmise nädalavahe, ehk mitte eile vaid enne seda, olin Tartus. Oli väga tegus ja lõbus, käisin kauaigatsetud Genklubis ja nautisin tegelikult kogu olemist, nägin ka Arnot ja muidugi Kadit ja oma tädi ja veel tervet hulka inimesi. Kadi andis mulle mõnusat peavarju, mannapudru eest ja Kaarel tegi mulle taevalikku kohvi. Järgmine nädalavahe vist olen jälle sealkandis, sest Jaanus peab oma sünnipäeva ja ei jõudnud temaga viimane kord eriti suhelda.
Vahepeal käin koolis ka, mulle hakkas maastikuarhitektuur väga sümpatiseerima eelmine nädal. Laupäeval käisime Zeliga koos Musumäel ja uurisime kaardi järgi koha üle, nüüd peaks uue korraliku joonlauaga joonise sellest tegema ja siis oma projekti planeerima. Kuu lõpuni polegi kuigi palju aega. Homme lähme muinsuskaitseametisse mingit koosolekut kuulama, pean varem tõusma, et mitte hiljaks jääda. Üldiselt ongi koolis tore, kui midagi praktilist teha saab, samas mingeid esseesid ja asju väga ei viitsi kirjutada.
Otsisin täna linnast sooje kõrvaklappe, tahaks niukseid valgeid, mis mu salliga sobiksid. New Yorkeris olid, aga seda minu meelest kesklinnas pole. Accessorize's olid ilusas ja soojad aga liiga kallid. Homme ehk lähen korra Rocca al maresse, sealt ikka vast leiab.
Vot sedasi, vaatan nüüd natuke midagi ja siis kobin tuttu.
Kena õhtut.
S.
Subscribe to:
Posts (Atom)