Projektid 1, 2, 3

1. muinsuskaitse eritingimused Tallinna tn 28, Kuressaare - 01.02.
2. Misae roll, jätkata, tegelaseleht jms, Allyle - nii ruttu kui jõuan.
3. Väikese Kribu Jutud - teha esimesi katsetusi, jõudumööda

Need on siis kolm lähimat kirjalikku plaani. Muidugi ka bakatöö, see ei unune iial. Ja tööd on vaja leida, jätsin omale just selle jaoks tunde vähemaks. Siiski ei loobu joonistamisest ja 20. sajandi arhitektuurist - põnev ju peab ka olema.
Viimased märked lisavad veel kiire kohustuse Tartusse meilida ja VÕTA komisjoni torkida. Tallinna poolel on läbirääkimised õnneks peetud. Lisaks tuleks veel viimases lootuses kirjutada ROTOR projekti asjus Christinale ja loota, et nad siiski tahavad mind järgmisest sügisest Grazi. Kui ei, tuleb mõelda, kas katsuda leida püsiv töö ja päris oma kodu (jei!) või otsida mõni muu projekt (sellega on siis päris kiire).
Misa ma teinud olen?
Olin just nädal aega Tallinnas, peamsielt puhkasin ja vahepeal klaarisin Zeloriga suhteid. Mingit lõplikku lahendust ikka ei leidnud. Jääb vaid üle loota, et need väikesed kokkulepped, milleni me jõudsime, hakkavad toimima, mis omakorda võiks viia üldise progressini siin ilmas.
Lisakas, impulsiivsuse ja poes üksijäämise ajel, ostsin omale mantli. Muidugi punase, muidugi kahe nööbirea ja kõrge kaelusega. Kahjuks mitte päris talvemantli vaid rohkem siukse kevad-sügisese. Mis ei takistanud mind, sellega viimased paar päeva ringi kekkamast. I just love it!
Pildi teen ka millalgi. Kui ma olen oma juukseid veel korra värvida üritanud. Otsustasin, et tuleb veel viimane katse blondiga ja kui ma lõplikult ära tüdin, siis läen tagasi oma traditsioonilise punase või hetkel isegi pigem punakaspruuni juurde. Lihtsalt talvel on nahk nii kahvatu, et kõik tumedad värvid on jube kontrastsed ja iga pisike pisvinn näos on nii silmatorkav. Blond on ses osas parem....ja sobib mu uue mantliga.
Siuksed edevamad mõtted on mul. Tahaks kevadet jubedalt, et ei peaks enam nii palju asju selga toppima kui välja minna. Näide: käisime neljapäeva lõuna ajal minu lemmikkohvikus hommikust söömas. Viimati käisime seal suisemal ajal, mis oli mõnsa, sest sai kohe unisena end üles ajada, miskised pluusid-püksid selga ja sandaalid jalga ja juba võiski läbi päikeselise Kadrioru tatsata. Nüüd aga tuli kõigepealt mind kõvasti kangutada, et üldse teki alt kätte saada (tuba on pagana külm) ja siis veel tükk aega, et need külmad riided selga pakkida ja siis saapad ja sallid ja mütsid ja lõpuks ei ole selle lumevahu sees müttamine ka päris see. Siiski, kohvi on seal ikka oivaline ja toit ka. Eriti kui ma ise maksma ei pea ;)
Pühapäeval käisime koos Priiduga kelgutamas, mis oli aga vahva, hoolimata riiete hunnikust. Ühe korra sõitsin Zelori suitsiidja roolikelguga. Seda kuulis ilmselt kogu Kadriorg, sest ma röökisin nagu segane ja püüdsin jalgadega hoogu vähemaks pidurdada. Pärast sõidsin mõnda aega snowtube'iga, mis aga ei tahtnud väga hooga minna. Siis leidis Zel, et peaks kelgurongi tegema ja kui ma nägin tema ja Priidu ponnistused ära ning olin juhendanud, kuda snowtube niimoodi kelgu taha säääda, et see ei pidurdaks, sõitsin ise ka. Ja see oli küll tore. Kuigi ma röökisin ikka alguses. Igasugu lapsed ja nende vanemad näisid meile ette viskuvat ja üks abivalmis emme hoiatas meid isegi posti eest.
Aga nüüd ma lõpetan siinkohal ära, sest mu arvuti aku on jõudnud viimase 10 %-ni ja see võib tähendada kriitilisi situatsioone.

Head ööd.

S.