Saturday, February 25, 2012
Thursday, February 2, 2012
Karma kättemaks
Ehk mõtlesin mina teisipäeva õhtul, et homme kooli ei läe vaid õpin. Kui ärkasin mina kolmapäeva hommikul oli mu parem lümfisõlm paistes, kurk valutas, kõrv valutas ja kraadiklaas näitas sõbralikud 37,2. Zelor diagnoosis mul entusiastlikult angiini.
Muidugi ma ei õppinud kuigi palju. Suure osa ajast oli tugitoolis keras, tekid ja fliisid ümber ning aegajalt lürpisin teed. Õhtul oli Ally firefly-mäng. Olin üsna sooda, pealegi näljane ja pooliku tegelasega, niiet bitchisin natuke ja tähelepanu kippus ka hajuma. Aga ma usun et pmst võib meil edaspidi väga tore olla. Tagasi jõudes oli kraadiklaasil veel 37,0. Olin rahul. Mõtlesin, et värske õhk, Decatylen ja Hexoral tegid head. Hommikul (täna) ärkasin taaskord kohutava enesetundega ja mitte eriti rõõmustava 38,1-ga. Lisaks muudele õnnistustele blokeeris Tele2 mu telefoni, niiet tellisin endale meili teel sushit:P
Perearsti pole ka veel kätte saanud (tal pole meili). Niisiis, nüüd mõtlen, et kas püüda ikkagi õppida või minna ja keerata end paariks tunniks tekkide sisse sooja. Külm on siin ka. Idatuul. Oleksin pidanud eile tegelt Võrgusse minema, aga Zel pidas maha huvitava dialoogi iseendaga, mis lõppes tõdemusega, et ma jään nädala lõpuni siia. Go figure...
Pealegi ma kütan ahju. Ja helgematel päevadel teen süüa.
Üleeile oli mul esimene joonistamise tund, õigemini esimesed kolm ja pool tundi joonistamist, mille käigus langes oluliselt mu enesehinnang, kuid paranes mu oskus joonistada kuubikuid ja risttahukaid. Ehk siis väga järjekindel õppejõud, kellele ma tahtsin lõpuks kallale minna, kui ta ei lõpetanud oma "pikendage neid jooni" ja "paralleelsed sirged koonduvad silmapiiril ühte punkti" juttu. Pluss minu igavene needus sirgete joontege, mida ma joonlauagagi vaevaliselt teen, vaba käega siis ammugi mitte.
Esmaspäeval oli Vsevjoviga ajalugu, mis oli tore nagu alati. Ta mäletas mind, väga hästi:)
Tööle minek on edniselt segane, mul on küll plaan seda teha, aga kuidagi tundub, et päris tühje päevu on ikkagi vähe. Gert oli igati abivalmis, aga mul on kõhklused. Kuigi peaks ära otsustama. Unistan avarast kööktoast kuskil kesklinnas või Kadriorus, sooja, puhast ja avarat. Suurest madratsist unistan ka.
Nädalalõpus oli plaan Tartus olla, sünnipäevadel, kuid eks nüüd näis, kuidas mu mandel ja palavik käituvad. Tahaks minna ja sotsialiseeruda küll.
Häid asju ka: trammiaknast paistev päike on juba päris soe. Igor Mangil on kena koer. Sigrd teeb täna pudingit. Ma sain omale Allodsis hobuse, keku-keku. Väikese Kribu Jutud arenevad jõudsalt. peaks neid hakkama kirja ka panema.
Jah.
Ma läksin jälle uimaseks natuke.
Sauki.
Muidugi ma ei õppinud kuigi palju. Suure osa ajast oli tugitoolis keras, tekid ja fliisid ümber ning aegajalt lürpisin teed. Õhtul oli Ally firefly-mäng. Olin üsna sooda, pealegi näljane ja pooliku tegelasega, niiet bitchisin natuke ja tähelepanu kippus ka hajuma. Aga ma usun et pmst võib meil edaspidi väga tore olla. Tagasi jõudes oli kraadiklaasil veel 37,0. Olin rahul. Mõtlesin, et värske õhk, Decatylen ja Hexoral tegid head. Hommikul (täna) ärkasin taaskord kohutava enesetundega ja mitte eriti rõõmustava 38,1-ga. Lisaks muudele õnnistustele blokeeris Tele2 mu telefoni, niiet tellisin endale meili teel sushit:P
Perearsti pole ka veel kätte saanud (tal pole meili). Niisiis, nüüd mõtlen, et kas püüda ikkagi õppida või minna ja keerata end paariks tunniks tekkide sisse sooja. Külm on siin ka. Idatuul. Oleksin pidanud eile tegelt Võrgusse minema, aga Zel pidas maha huvitava dialoogi iseendaga, mis lõppes tõdemusega, et ma jään nädala lõpuni siia. Go figure...
Pealegi ma kütan ahju. Ja helgematel päevadel teen süüa.
Üleeile oli mul esimene joonistamise tund, õigemini esimesed kolm ja pool tundi joonistamist, mille käigus langes oluliselt mu enesehinnang, kuid paranes mu oskus joonistada kuubikuid ja risttahukaid. Ehk siis väga järjekindel õppejõud, kellele ma tahtsin lõpuks kallale minna, kui ta ei lõpetanud oma "pikendage neid jooni" ja "paralleelsed sirged koonduvad silmapiiril ühte punkti" juttu. Pluss minu igavene needus sirgete joontege, mida ma joonlauagagi vaevaliselt teen, vaba käega siis ammugi mitte.
Esmaspäeval oli Vsevjoviga ajalugu, mis oli tore nagu alati. Ta mäletas mind, väga hästi:)
Tööle minek on edniselt segane, mul on küll plaan seda teha, aga kuidagi tundub, et päris tühje päevu on ikkagi vähe. Gert oli igati abivalmis, aga mul on kõhklused. Kuigi peaks ära otsustama. Unistan avarast kööktoast kuskil kesklinnas või Kadriorus, sooja, puhast ja avarat. Suurest madratsist unistan ka.
Nädalalõpus oli plaan Tartus olla, sünnipäevadel, kuid eks nüüd näis, kuidas mu mandel ja palavik käituvad. Tahaks minna ja sotsialiseeruda küll.
Häid asju ka: trammiaknast paistev päike on juba päris soe. Igor Mangil on kena koer. Sigrd teeb täna pudingit. Ma sain omale Allodsis hobuse, keku-keku. Väikese Kribu Jutud arenevad jõudsalt. peaks neid hakkama kirja ka panema.
Jah.
Ma läksin jälle uimaseks natuke.
Sauki.
Sunday, January 22, 2012
Projektid 1, 2, 3
1. muinsuskaitse eritingimused Tallinna tn 28, Kuressaare - 01.02.
2. Misae roll, jätkata, tegelaseleht jms, Allyle - nii ruttu kui jõuan.
3. Väikese Kribu Jutud - teha esimesi katsetusi, jõudumööda
Need on siis kolm lähimat kirjalikku plaani. Muidugi ka bakatöö, see ei unune iial. Ja tööd on vaja leida, jätsin omale just selle jaoks tunde vähemaks. Siiski ei loobu joonistamisest ja 20. sajandi arhitektuurist - põnev ju peab ka olema.
Viimased märked lisavad veel kiire kohustuse Tartusse meilida ja VÕTA komisjoni torkida. Tallinna poolel on läbirääkimised õnneks peetud. Lisaks tuleks veel viimases lootuses kirjutada ROTOR projekti asjus Christinale ja loota, et nad siiski tahavad mind järgmisest sügisest Grazi. Kui ei, tuleb mõelda, kas katsuda leida püsiv töö ja päris oma kodu (jei!) või otsida mõni muu projekt (sellega on siis päris kiire).
Misa ma teinud olen?
Olin just nädal aega Tallinnas, peamsielt puhkasin ja vahepeal klaarisin Zeloriga suhteid. Mingit lõplikku lahendust ikka ei leidnud. Jääb vaid üle loota, et need väikesed kokkulepped, milleni me jõudsime, hakkavad toimima, mis omakorda võiks viia üldise progressini siin ilmas.
Lisakas, impulsiivsuse ja poes üksijäämise ajel, ostsin omale mantli. Muidugi punase, muidugi kahe nööbirea ja kõrge kaelusega. Kahjuks mitte päris talvemantli vaid rohkem siukse kevad-sügisese. Mis ei takistanud mind, sellega viimased paar päeva ringi kekkamast. I just love it!
Pildi teen ka millalgi. Kui ma olen oma juukseid veel korra värvida üritanud. Otsustasin, et tuleb veel viimane katse blondiga ja kui ma lõplikult ära tüdin, siis läen tagasi oma traditsioonilise punase või hetkel isegi pigem punakaspruuni juurde. Lihtsalt talvel on nahk nii kahvatu, et kõik tumedad värvid on jube kontrastsed ja iga pisike pisvinn näos on nii silmatorkav. Blond on ses osas parem....ja sobib mu uue mantliga.
Siuksed edevamad mõtted on mul. Tahaks kevadet jubedalt, et ei peaks enam nii palju asju selga toppima kui välja minna. Näide: käisime neljapäeva lõuna ajal minu lemmikkohvikus hommikust söömas. Viimati käisime seal suisemal ajal, mis oli mõnsa, sest sai kohe unisena end üles ajada, miskised pluusid-püksid selga ja sandaalid jalga ja juba võiski läbi päikeselise Kadrioru tatsata. Nüüd aga tuli kõigepealt mind kõvasti kangutada, et üldse teki alt kätte saada (tuba on pagana külm) ja siis veel tükk aega, et need külmad riided selga pakkida ja siis saapad ja sallid ja mütsid ja lõpuks ei ole selle lumevahu sees müttamine ka päris see. Siiski, kohvi on seal ikka oivaline ja toit ka. Eriti kui ma ise maksma ei pea ;)
Pühapäeval käisime koos Priiduga kelgutamas, mis oli aga vahva, hoolimata riiete hunnikust. Ühe korra sõitsin Zelori suitsiidja roolikelguga. Seda kuulis ilmselt kogu Kadriorg, sest ma röökisin nagu segane ja püüdsin jalgadega hoogu vähemaks pidurdada. Pärast sõidsin mõnda aega snowtube'iga, mis aga ei tahtnud väga hooga minna. Siis leidis Zel, et peaks kelgurongi tegema ja kui ma nägin tema ja Priidu ponnistused ära ning olin juhendanud, kuda snowtube niimoodi kelgu taha säääda, et see ei pidurdaks, sõitsin ise ka. Ja see oli küll tore. Kuigi ma röökisin ikka alguses. Igasugu lapsed ja nende vanemad näisid meile ette viskuvat ja üks abivalmis emme hoiatas meid isegi posti eest.
Aga nüüd ma lõpetan siinkohal ära, sest mu arvuti aku on jõudnud viimase 10 %-ni ja see võib tähendada kriitilisi situatsioone.
Head ööd.
S.
2. Misae roll, jätkata, tegelaseleht jms, Allyle - nii ruttu kui jõuan.
3. Väikese Kribu Jutud - teha esimesi katsetusi, jõudumööda
Need on siis kolm lähimat kirjalikku plaani. Muidugi ka bakatöö, see ei unune iial. Ja tööd on vaja leida, jätsin omale just selle jaoks tunde vähemaks. Siiski ei loobu joonistamisest ja 20. sajandi arhitektuurist - põnev ju peab ka olema.
Viimased märked lisavad veel kiire kohustuse Tartusse meilida ja VÕTA komisjoni torkida. Tallinna poolel on läbirääkimised õnneks peetud. Lisaks tuleks veel viimases lootuses kirjutada ROTOR projekti asjus Christinale ja loota, et nad siiski tahavad mind järgmisest sügisest Grazi. Kui ei, tuleb mõelda, kas katsuda leida püsiv töö ja päris oma kodu (jei!) või otsida mõni muu projekt (sellega on siis päris kiire).
Misa ma teinud olen?
Olin just nädal aega Tallinnas, peamsielt puhkasin ja vahepeal klaarisin Zeloriga suhteid. Mingit lõplikku lahendust ikka ei leidnud. Jääb vaid üle loota, et need väikesed kokkulepped, milleni me jõudsime, hakkavad toimima, mis omakorda võiks viia üldise progressini siin ilmas.
Lisakas, impulsiivsuse ja poes üksijäämise ajel, ostsin omale mantli. Muidugi punase, muidugi kahe nööbirea ja kõrge kaelusega. Kahjuks mitte päris talvemantli vaid rohkem siukse kevad-sügisese. Mis ei takistanud mind, sellega viimased paar päeva ringi kekkamast. I just love it!
Pildi teen ka millalgi. Kui ma olen oma juukseid veel korra värvida üritanud. Otsustasin, et tuleb veel viimane katse blondiga ja kui ma lõplikult ära tüdin, siis läen tagasi oma traditsioonilise punase või hetkel isegi pigem punakaspruuni juurde. Lihtsalt talvel on nahk nii kahvatu, et kõik tumedad värvid on jube kontrastsed ja iga pisike pisvinn näos on nii silmatorkav. Blond on ses osas parem....ja sobib mu uue mantliga.
Siuksed edevamad mõtted on mul. Tahaks kevadet jubedalt, et ei peaks enam nii palju asju selga toppima kui välja minna. Näide: käisime neljapäeva lõuna ajal minu lemmikkohvikus hommikust söömas. Viimati käisime seal suisemal ajal, mis oli mõnsa, sest sai kohe unisena end üles ajada, miskised pluusid-püksid selga ja sandaalid jalga ja juba võiski läbi päikeselise Kadrioru tatsata. Nüüd aga tuli kõigepealt mind kõvasti kangutada, et üldse teki alt kätte saada (tuba on pagana külm) ja siis veel tükk aega, et need külmad riided selga pakkida ja siis saapad ja sallid ja mütsid ja lõpuks ei ole selle lumevahu sees müttamine ka päris see. Siiski, kohvi on seal ikka oivaline ja toit ka. Eriti kui ma ise maksma ei pea ;)
Pühapäeval käisime koos Priiduga kelgutamas, mis oli aga vahva, hoolimata riiete hunnikust. Ühe korra sõitsin Zelori suitsiidja roolikelguga. Seda kuulis ilmselt kogu Kadriorg, sest ma röökisin nagu segane ja püüdsin jalgadega hoogu vähemaks pidurdada. Pärast sõidsin mõnda aega snowtube'iga, mis aga ei tahtnud väga hooga minna. Siis leidis Zel, et peaks kelgurongi tegema ja kui ma nägin tema ja Priidu ponnistused ära ning olin juhendanud, kuda snowtube niimoodi kelgu taha säääda, et see ei pidurdaks, sõitsin ise ka. Ja see oli küll tore. Kuigi ma röökisin ikka alguses. Igasugu lapsed ja nende vanemad näisid meile ette viskuvat ja üks abivalmis emme hoiatas meid isegi posti eest.
Aga nüüd ma lõpetan siinkohal ära, sest mu arvuti aku on jõudnud viimase 10 %-ni ja see võib tähendada kriitilisi situatsioone.
Head ööd.
S.
Tuesday, January 10, 2012
Mis seal saarel tehakse?
Tänasel lumisel jaanuarikuu päeval,
ma meisterdasin maja ette
lumest palja naise.
Et rohkem kristlikke ajakirju ei toodaks.
Lumepallidest konstrueerisin iglu.
Küünla panin sisse põlema.
Pidin nentima arhitektuuriliste huvide ja
lumepallide konstruktsiooni stabiilsuse
vastandlikkust.
Hommikul täitsin veebikeskkonnas
rahvaloenduse akneeti.
Et rahvaloendaja ei tuleks.
Mind niikuinii siis siin pole.
Saatsin murelikke meile siia-sinna.
Hakkas küll asjalikum tunne.
Mõtlesin, et värvin jälle juukseid -
blondiks, punaseks või pruuniks.
Õhtul pressisin apelsinidest ja
greipfruutidest (kreebud!)
värsket viljalihaga mahla.
Tervist peab ka hoidma.
Tasakaaluks joon praegu
Patarei-nimelist energiajooki
Ja kirjutan siin,
riimi- ja ruumi-vaba
blogiluulet.
S.
ma meisterdasin maja ette
lumest palja naise.
Et rohkem kristlikke ajakirju ei toodaks.
Lumepallidest konstrueerisin iglu.
Küünla panin sisse põlema.
Pidin nentima arhitektuuriliste huvide ja
lumepallide konstruktsiooni stabiilsuse
vastandlikkust.
Hommikul täitsin veebikeskkonnas
rahvaloenduse akneeti.
Et rahvaloendaja ei tuleks.
Mind niikuinii siis siin pole.
Saatsin murelikke meile siia-sinna.
Hakkas küll asjalikum tunne.
Mõtlesin, et värvin jälle juukseid -
blondiks, punaseks või pruuniks.
Õhtul pressisin apelsinidest ja
greipfruutidest (kreebud!)
värsket viljalihaga mahla.
Tervist peab ka hoidma.
Tasakaaluks joon praegu
Patarei-nimelist energiajooki
Ja kirjutan siin,
riimi- ja ruumi-vaba
blogiluulet.
S.
Saturday, January 7, 2012
Happy, trippy, jolly new year.
Või midagi.
Tere.
Olen saarel. Em. Lumi tuli maha eile öösel.
Täna käis meie tänaval miski kristlik paar, kes tahtsid oma ajakirja pakkuda. Issi saatis nad pikalt. Kahjuks pole Jeesus meie majas teretulnud.
Täna käisime mere ääres tormimurdu koristamas ja lõket tegemas. Päris hea oli mütata ja end Kalevipojana tunda, aga oleks võind seda enne lume tulekut teha. Märg ja tahmane ja sodine oli lõpptulemus.
Kodus läheb igavaks umbes teisipäevaks. Sest esmaspäeval algab üldine töö ja kool kõigil peale minu. Esmaspäev on tore, sest saab rahu ja vaikust. Aga teisipäeval on mul ilmselt igav. Pmst võib mulle külla tulla. Ma ise ei viitsi eriti kuhugi sõita. Enne jõulu sai Tartus käidud ja aastavahetuse olin Tallinnas. Ringi rännatud küll ja veel.
Aga jah, igava võitu on siin küll. Niiet kui te ka tulete, siis Orissaare pole just lustipealinn, aga oma tagasihoidliku seltskonda ja ehk ka mdiagi hamba alla võin ikka pakkuda.
Ja meil on filme ja mänge, niiet midagi ikka saab teha.
"Peask" asju on ka natuke, nagu ühe krundi muinsuskaitse eritingimuste tegemine ja bakatöö.
Ja siis on vel "võiks" asjad. Nagu kandideerimine siia ja sinna, rahvaloenduse täitmine ja ühe kirja kirjutamine. Pangas tuleks ka käia.
Oeh, ei ole täna minus Tammsaaret ega Rowlingut.
Olge mõnusad.
S.
Tere.
Olen saarel. Em. Lumi tuli maha eile öösel.
Täna käis meie tänaval miski kristlik paar, kes tahtsid oma ajakirja pakkuda. Issi saatis nad pikalt. Kahjuks pole Jeesus meie majas teretulnud.
Täna käisime mere ääres tormimurdu koristamas ja lõket tegemas. Päris hea oli mütata ja end Kalevipojana tunda, aga oleks võind seda enne lume tulekut teha. Märg ja tahmane ja sodine oli lõpptulemus.
Kodus läheb igavaks umbes teisipäevaks. Sest esmaspäeval algab üldine töö ja kool kõigil peale minu. Esmaspäev on tore, sest saab rahu ja vaikust. Aga teisipäeval on mul ilmselt igav. Pmst võib mulle külla tulla. Ma ise ei viitsi eriti kuhugi sõita. Enne jõulu sai Tartus käidud ja aastavahetuse olin Tallinnas. Ringi rännatud küll ja veel.
Aga jah, igava võitu on siin küll. Niiet kui te ka tulete, siis Orissaare pole just lustipealinn, aga oma tagasihoidliku seltskonda ja ehk ka mdiagi hamba alla võin ikka pakkuda.
Ja meil on filme ja mänge, niiet midagi ikka saab teha.
"Peask" asju on ka natuke, nagu ühe krundi muinsuskaitse eritingimuste tegemine ja bakatöö.
Ja siis on vel "võiks" asjad. Nagu kandideerimine siia ja sinna, rahvaloenduse täitmine ja ühe kirja kirjutamine. Pangas tuleks ka käia.
Oeh, ei ole täna minus Tammsaaret ega Rowlingut.
Olge mõnusad.
S.
Subscribe to:
Posts (Atom)