Ehk mõtlesin mina teisipäeva õhtul, et homme kooli ei läe vaid õpin. Kui ärkasin mina kolmapäeva hommikul oli mu parem lümfisõlm paistes, kurk valutas, kõrv valutas ja kraadiklaas näitas sõbralikud 37,2. Zelor diagnoosis mul entusiastlikult angiini.
Muidugi ma ei õppinud kuigi palju. Suure osa ajast oli tugitoolis keras, tekid ja fliisid ümber ning aegajalt lürpisin teed. Õhtul oli Ally firefly-mäng. Olin üsna sooda, pealegi näljane ja pooliku tegelasega, niiet bitchisin natuke ja tähelepanu kippus ka hajuma. Aga ma usun et pmst võib meil edaspidi väga tore olla. Tagasi jõudes oli kraadiklaasil veel 37,0. Olin rahul. Mõtlesin, et värske õhk, Decatylen ja Hexoral tegid head. Hommikul (täna) ärkasin taaskord kohutava enesetundega ja mitte eriti rõõmustava 38,1-ga. Lisaks muudele õnnistustele blokeeris Tele2 mu telefoni, niiet tellisin endale meili teel sushit:P
Perearsti pole ka veel kätte saanud (tal pole meili). Niisiis, nüüd mõtlen, et kas püüda ikkagi õppida või minna ja keerata end paariks tunniks tekkide sisse sooja. Külm on siin ka. Idatuul. Oleksin pidanud eile tegelt Võrgusse minema, aga Zel pidas maha huvitava dialoogi iseendaga, mis lõppes tõdemusega, et ma jään nädala lõpuni siia. Go figure...
Pealegi ma kütan ahju. Ja helgematel päevadel teen süüa.
Üleeile oli mul esimene joonistamise tund, õigemini esimesed kolm ja pool tundi joonistamist, mille käigus langes oluliselt mu enesehinnang, kuid paranes mu oskus joonistada kuubikuid ja risttahukaid. Ehk siis väga järjekindel õppejõud, kellele ma tahtsin lõpuks kallale minna, kui ta ei lõpetanud oma "pikendage neid jooni" ja "paralleelsed sirged koonduvad silmapiiril ühte punkti" juttu. Pluss minu igavene needus sirgete joontege, mida ma joonlauagagi vaevaliselt teen, vaba käega siis ammugi mitte.
Esmaspäeval oli Vsevjoviga ajalugu, mis oli tore nagu alati. Ta mäletas mind, väga hästi:)
Tööle minek on edniselt segane, mul on küll plaan seda teha, aga kuidagi tundub, et päris tühje päevu on ikkagi vähe. Gert oli igati abivalmis, aga mul on kõhklused. Kuigi peaks ära otsustama. Unistan avarast kööktoast kuskil kesklinnas või Kadriorus, sooja, puhast ja avarat. Suurest madratsist unistan ka.
Nädalalõpus oli plaan Tartus olla, sünnipäevadel, kuid eks nüüd näis, kuidas mu mandel ja palavik käituvad. Tahaks minna ja sotsialiseeruda küll.
Häid asju ka: trammiaknast paistev päike on juba päris soe. Igor Mangil on kena koer. Sigrd teeb täna pudingit. Ma sain omale Allodsis hobuse, keku-keku. Väikese Kribu Jutud arenevad jõudsalt. peaks neid hakkama kirja ka panema.
Jah.
Ma läksin jälle uimaseks natuke.
Sauki.
No comments:
Post a Comment